Korp! Vironia asutamine



19. sajandi teisel poolel oli ülikooliharidusest huvitatud eestlastel võimalik valida laias laastus kolme õppimisvõimaluse vahel – Tartu Ülikool, Riia Polütehnikum või mõni Peterburi akadeemiatest. Valdav enamus valis Tartu Ülikooli, põhjuseks rahaküsimus, kuna nii elamine kui ka õppemaks väljaspool Eestit kujunes Tartust tunduvalt kallimaks. 1870. aastaks oli Tartu Ülikoolis õppivate eestlaste hulk juba nii suur, et osutus võimalikuks moodustada oma organisatsioon – Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis kahel korral, 1881 Vironia ja 1890 Fraternitas Viliensise nime all, korporatsioonina avalikkuse ette tulla üritas. Kui see esimest korda kohalike saksa korporatsioonide ja teist korda Riia õpperingkonna kuraatori Lavrovski vastuseisu tõttu aga ebaõnnestus, tegutseti edasi seltsina.1890. aastatel, tänu majanduslike olude paranemisele ja eesti talupoegade jõukuse kasvule, hoogustus eestlaste õppimaminek Riia Polütehnikumi, mis oli tollal Baltimaades ainuke inseneri- ja majandusharidust andev kõrgem õppeasutus. Paljud Riias õppivad eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse ja ümberrahvastusid ajapikku, minnes niimoodi eestlusele kaduma. Seetõttu tekkis 1895 grupil rahvusteadlikel üliõpilastel idee moodustada oma, eestlasi koondav, organisatsioon. Vaidlusi tekitas loodava organisatsiooni tüüp - kas Riia Eesti Üliõpilaste Selts või korporatsioon. Nõu otsustati küsida tollaselt autoriteedilt, Postimehe toimetajalt ja EÜSi vil! Jaan Tõnissonilt, kes igati korporatsiooni loomist toetas. Nimeks otsustati võtta Vironia, millega varemalt seda nime kasutanud EÜS lahkelt nõus oli. Oli olemas EÜSi põhimõtteline nõusolek , et loodav korporatsioon võtab lipuvärvideks EÜSi sini-must-valge, kuid see mõte ei leidnud heakskiitu ja lipuvärvideks valiti oliivroheline-must-valge, mis hiljem muudeti ümber violett-must-valgeks. Oma tegevuses võeti eeskuju poola aadlikorporatsioonist Arkonia, kus valitses rahvuslik vaim ja kus ei tunnistatud vana Tartust pärit ja eriti saksa korporatsioonides viljeletud joomakultust.
Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (25) saadi täis sajandivahetuseks ja 1900. a. veebruaris esitati ka avaldus Vironia loomise kinnitamiseks Chargierten Convent'ile (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium. Riias tegutses tol ajal kolm saksa, kaks poola, üks vene ja üks läti korporatsioon. Vironia loomist toetasid poola, vene ja läti korporatsioonid, saksa korporatsioonid olid vastu. Eriti halvad suhted olid Vironial peamiselt eesti ja läti kadakasakslastest koosneva Fraternitas Concordia Rigensis'ega, mille liikmetega toimus vironlastel arvukalt duelle ja kaklusi. 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor ametlikult Vironia. Esimene eesti korporatsioon oli sündinud.
EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus: Esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja Peeter Põld ning vil! Alexander Paldrock.[2] Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonididest just kõige rohkem